Rami Saari
Eesti lipp on minu esimese raamatu kaas:
selle all külmainimene, kurva üksinduse valevus ja puhtus.
Valge jahu tõstab meid üles mööda musti seinu.
Kuula, laps, ema küpsetab sulle jahust pannkooke.
Polstreda hästi oma magu ja soolikad, sest sul tuleb taluda
tohutut iiveldust, kui ronid argitegelikkuse pidalitõbistel radadel.
Vaat sulle Eestit – maailma riikidest suurimat,
tema läänepiiriks on Balti meri, tema pealinnaks Moskva
ja tema mehed külastavad sageli Siberit.
Toetu ema maiustustele, laps. Verivorstid ja köömnesaiad,
need kõik teevad su seedimisele head. Kas see on valmis
kohtuma su unarul orjuse häbimärgistatud aastatega?
Vaata: ka kadunud kodumaal on taevas sinine,
ja inimeste kohal, keda me armastame, lasub hämarus.
Elu rändurid on närtsinud. See on sinu rada, see on see teekond.
Üleval paiknev sinine on hea lõpp. Pärast seda läheme kõik
niikuinii tagasi mulla rüppe, koguneme
keerulise iseseisvuse nõrkadesse mälestustesse,
eemal hävitava anastamise pimedusest,
raskemad kui kivi ja külmad nagu lumi,
ilusad põhjatuules.
Heebrea keelest: Kristiina Ross (Looming 10, 1998)
ESTONIAN POETRY translated by Saari to Hebrew
ESTONIAN PROSE translated by Saari to Hebrew
Rami Saari’s page